Tegelen Šanghaist üle lahe lõunasse jääva Shàngyú (vt kaardil) projektiga. 200 000 uue elanikuga linnaosa keskus. Meite omad on juba välja mõelnud hullumeelse sopilise tehisjärve keset merelt võidetud maad.
Täielik H2olland. Shàngyú on koht, kus, nagu Hollandiski tuleb tegeleda elamisega vees ja vee ligidal. Elamud vee ääres, vee kohal... Vee ära juhtmine... Kõik see teema. Ja mida ma sellest teaksin, kui poleks EXPO 2000 ajal Hannoveris jäärapäiselt üksi H2ollandi näitust vaatama läinud. Mitte kedagi meie grupist toona ei huvitanud, kuna näitus asus Expo alast päris kaugel. Nii lihtne see ongi. Infobaasi erinevus.
Kolmas kord ignoreerin meie hiina kolleegide ühist tervisevõimlemist. Loodan, et nad ei mõtle, et alpusest. Arusaadav, et pärast 6 tundi usinat tööd ja tööasendis lõunatamist ning tukastamist on see kasulik, aga ... tulge nüüd mõistusele... Mõistuse hääl ütleb, et tegelikult on see väga vajalik. Märtsikuu saabumisega lülitati näitusekeskuses küte välja ja võimelmise ajaks on käed suhteliselt kinni külmunud. Väljas ei lähene soojus just sageli 10 kraadile.
Dear Allen,
The busy atmosphere of our first days has vanished to somewhere, everyday routine is starting to get it‘s way. We still find the office great, the job you got us very exciting. Now we are designing a plan for a new city centre near Shangyu and another in Inner Mongolia. Scale, one can not dream about in Estonia. And they seem to take us seriously. There emerges a problem. We are not sure if we want to go back in June. Going back so soon... Merje has already compared it with putting dirty clothes back on, before they are cleaned. Fancy that?
We are already getting used to life without blogging and Youtube and without getting all the info about contemporary China from Wikipedia – all those Western small conveniences. I think Chinese classes are desperately needed.
So if you have any plans for an evening or a weekend, we will be glad to participate. Meeting you would be pure pleasure for us two. Cheers, Tõnis.
29. märts 2010
24. märts 2010
Elust ja tööst
Teine töönädal Šanghais. Suurim üllatus on kultuurišoki kestev sügavus. Arvasin, et peale Indiat ei loksuta miski aga Šanghai sai sellega ikkagi hakkama. Siinne ühiskond on 95% Hiina päritolu, inglise keele oskajaid on kaugelt vähem, kui rahvusvahelisusele pürgivalt linnalt oodatagi võiks. Ka meie stuudios on vaid paar inimest, kellega inglise keeles vestelda saab. Itaalia mõistes on see pigem Torino, kui Rooma.
Bürooga, kuhu Allen meid sokutas, oleme rahul. Esimesel nädalal oleme olnud peamiselt maskottideks, keda koosolekutele kaasa veetakse. Valge nägu koosolekulaua taga andvat siin, tuhandete aastate vanuses kultuuris firmale kaalu. Mine tea, aga tänu sellele oleme esimestel nädalatel kõvasti rännata saanud - kaugeim koht on minu möödunud nädalavahetuse reis Sise-Mongoolia põhjaossa. Merje on praegu Macau lähistel. Reisiga kaasnevad alati vastuvõtud ja kulinaarsed elamused. Toiduga nad õnneks kokku ei hoia ja see on neil uskumatult mitmekesine. Provintsidest siia tulnud inmesed on siia kaasa võtnud oma toitumiskombed, nagu meiegi oma kama ja leiva. Sise-Mongoolias oli muide lumi maas - ei usu isegi, milline rõõm oli lumega taas kohtuda pärast nädalat Šanghai rõskuses.
Kommunism? Šanghais on kommunismist näiliselt järel ehk vaid see, et teenindajatele jootraha ei anta. Samuti kohtab siin sageli NSVLi lipuga vääga sarnast Hiina kompartei lippu mõne asjamehe, ka ettevõtja laual. Parteilane näitab alati kuuluvust välja. Õõvastav taaskohtumine.
Aga see on aiva kahanev osa Hiinast. Valdav osa emotsioone on positiivsed. Tuhandeid aastaid kultuuri on igal sammul tunda, kuigi erinevad võimud seda kümne sambla alla matta on püüdnud. Kasvõi selles, et pärast elu eest ette võetud rünnakut bussile ikka vanematele istet pakutakse... Sellest juba tulevikus.
Päikest!
Bürooga, kuhu Allen meid sokutas, oleme rahul. Esimesel nädalal oleme olnud peamiselt maskottideks, keda koosolekutele kaasa veetakse. Valge nägu koosolekulaua taga andvat siin, tuhandete aastate vanuses kultuuris firmale kaalu. Mine tea, aga tänu sellele oleme esimestel nädalatel kõvasti rännata saanud - kaugeim koht on minu möödunud nädalavahetuse reis Sise-Mongoolia põhjaossa. Merje on praegu Macau lähistel. Reisiga kaasnevad alati vastuvõtud ja kulinaarsed elamused. Toiduga nad õnneks kokku ei hoia ja see on neil uskumatult mitmekesine. Provintsidest siia tulnud inmesed on siia kaasa võtnud oma toitumiskombed, nagu meiegi oma kama ja leiva. Sise-Mongoolias oli muide lumi maas - ei usu isegi, milline rõõm oli lumega taas kohtuda pärast nädalat Šanghai rõskuses.
Kommunism? Šanghais on kommunismist näiliselt järel ehk vaid see, et teenindajatele jootraha ei anta. Samuti kohtab siin sageli NSVLi lipuga vääga sarnast Hiina kompartei lippu mõne asjamehe, ka ettevõtja laual. Parteilane näitab alati kuuluvust välja. Õõvastav taaskohtumine.
Aga see on aiva kahanev osa Hiinast. Valdav osa emotsioone on positiivsed. Tuhandeid aastaid kultuuri on igal sammul tunda, kuigi erinevad võimud seda kümne sambla alla matta on püüdnud. Kasvõi selles, et pärast elu eest ette võetud rünnakut bussile ikka vanematele istet pakutakse... Sellest juba tulevikus.
Päikest!
17. märts 2010
Esimene tõsisem tööpäev
Esimeste päevade vaikus tööl oli nagu vaikus enne tormi. Täna asusid kolleegid pealetungile. Et töö Hiina Sise-Mongoolias? OK. Ja kuidas me põdesime, et palusime projektijuhilt järele küsida, kas saaksime ikka ka asukohta vaatama minna. Täna sai esimese asjana kokku lepitud, et nädalavahetuse veedan 5-tunnise lennuteekonna kaugusel Lõuna-Siberis Hulunbuiris. Kes võis arvata, et Lõuna-Euroopaga samal laiuskraadil nii külm märtsi lõpus on. Või et mind alustuseks Siberisse küüditatakse.
Aga nädalavahetuseni on veel kaks päeva aega. Tänaseks on meil mõlemal suur reisimiste päev. Merje läheb neljapäeval-reedel Šanghaist lõunasse jäävates Shàngyú ja ??? linnas (mingi muu miljonilinn, mille nimegi ei tea) asuvaid kohti üle vaatama ja hiinakeelsetele koosolekutele aktiivselt osalema. Mina ise aga sõidan projektijuht Forrestiga (inglise nime võttiski ta muide Forrest Gumpi järgi) Yìwū linna koosolekule, kus arutatakse hiina keeles linna uue südame maamärgi arhitektuuri. Selleks on Forrest teinud igati kaasaegse ja nauditava projekti, mis ehk hilisema arengu käigus ka lokaalsemaid jooni omandab.
Selles linnas ilmneb muide üks väga uus mõte Hiina uuemas arhitektuurimõttes. Forresti sõnul jäetakse linna arvatavasti suhteliselt vaene vanalinn üldiselt puutumata, uus tsentrum on kavandatud selle kõrvale. Kõrguseid alla 200 m ei tunnistata siin maamärk-maja puhul isegi sellise suurusjärguga linnas. Linn ise on tuntud selle poolest, et siin toodetakse suurem osa Hiina (seega ka maailma) nipsasjakestest ja mänguasjadest. Tõenäoliselt ka meie jõuluehetest.
Aga nädalavahetuseni on veel kaks päeva aega. Tänaseks on meil mõlemal suur reisimiste päev. Merje läheb neljapäeval-reedel Šanghaist lõunasse jäävates Shàngyú ja ??? linnas (mingi muu miljonilinn, mille nimegi ei tea) asuvaid kohti üle vaatama ja hiinakeelsetele koosolekutele aktiivselt osalema. Mina ise aga sõidan projektijuht Forrestiga (inglise nime võttiski ta muide Forrest Gumpi järgi) Yìwū linna koosolekule, kus arutatakse hiina keeles linna uue südame maamärgi arhitektuuri. Selleks on Forrest teinud igati kaasaegse ja nauditava projekti, mis ehk hilisema arengu käigus ka lokaalsemaid jooni omandab.
Selles linnas ilmneb muide üks väga uus mõte Hiina uuemas arhitektuurimõttes. Forresti sõnul jäetakse linna arvatavasti suhteliselt vaene vanalinn üldiselt puutumata, uus tsentrum on kavandatud selle kõrvale. Kõrguseid alla 200 m ei tunnistata siin maamärk-maja puhul isegi sellise suurusjärguga linnas. Linn ise on tuntud selle poolest, et siin toodetakse suurem osa Hiina (seega ka maailma) nipsasjakestest ja mänguasjadest. Tõenäoliselt ka meie jõuluehetest.
15. märts 2010
Šanghai. Esimesed päevad
Vastused Tartu linnavalitsuse uue arhitekti Urmo Metsa koostet ülekuulamisprotokollile
Illustratsioon 1 (Epoch Times, 2003/9/28):
Kuigi maju on linnas palju, arhitektuuri siin linnas väga ei ole. Vihale ajab. Või on mu tusa põhjus pigem halvas ilmas? Ka kohalikud räägivad, et siin linnas on raske orienteeruda, uutel hoonetel puudub omapära. Ma pole nelja päevaga suutnud ära õppida, kuidas Pudongis Times Square'ilt kõrvalkvartalisse koju minna. Igatahes öösiti ja uduga on linn hulga šikim, kui päise päeva ajal. Optimismi hoiab üleval võimalus elu esimest Kengo Kuma välja mõeldud maja vaatama minna.
Suurim üllatus? Linna saabudes arvasime teadvat, et saabume rahvusvahelisse linna. Paraku osutus see suureks enesepettuseks. Tõsi on, et linnas on palju välismaalasi. Tegemist on sisserändajate linnaga ja Hiina erinevaist piirkonnist sisserännanud kaaluvad mujalt tulnud ikka kõvasti üle. Kui linnas valget näen, jään isegi vahtima. Seega inglise keelega linnas väga palju midagi teha pole.
Arhitektuur on küll rahvusvaheline - kuhjaga erinevaid postmodernistlikke pompöössusi, lisaks mõned pilvelõhkujad ja vidinad, mida võib-olla kannatab vaadata. Proovige ise siin teed leida: Edushi 3D Shanghai.
Illustratsioon 2. Šanghai on ehitatud Yangtse delta soisele pinnasele. Maapind vajub muljetavaldava kiirusega. Vahemikus 1990-2001 vajus linn 16 millimeetrit aastas. See on kordi enam, kui maakerge Põhja-Eestis:
Tervitused kõigile, kes meid tunnevad.
Tõnis, Merje
Kuhu oleme sattunud?
Šanghaisse. Tuli triiviv tööpakkumine, Merje mahitusel haarasime sellest kinni ja siin me nüüd oleme. Maailma suurimas linnas. Linn on mõneski mõttes sarnane Tallinnaga. Näiteks selle poolest, et linna uus plahvatus sai alguse 1990. aastate alguses, koos linna avamisega välismaailmale.Illustratsioon 1 (Epoch Times, 2003/9/28):
1960. aastail oli linnas kõrghooneid | ~40 | ||
1980. aastail lisandus | 650 | ||
1990. aastail lisandus sh 1997. a jooksul | 2000
484 | ||
2003. a oli kõrghooneid linnas kokku | üle 3000 üle 100 | (enam kui ~ | 24 korrust) 100 korrust |
Kuigi maju on linnas palju, arhitektuuri siin linnas väga ei ole. Vihale ajab. Või on mu tusa põhjus pigem halvas ilmas? Ka kohalikud räägivad, et siin linnas on raske orienteeruda, uutel hoonetel puudub omapära. Ma pole nelja päevaga suutnud ära õppida, kuidas Pudongis Times Square'ilt kõrvalkvartalisse koju minna. Igatahes öösiti ja uduga on linn hulga šikim, kui päise päeva ajal. Optimismi hoiab üleval võimalus elu esimest Kengo Kuma välja mõeldud maja vaatama minna.
Suurim üllatus? Linna saabudes arvasime teadvat, et saabume rahvusvahelisse linna. Paraku osutus see suureks enesepettuseks. Tõsi on, et linnas on palju välismaalasi. Tegemist on sisserändajate linnaga ja Hiina erinevaist piirkonnist sisserännanud kaaluvad mujalt tulnud ikka kõvasti üle. Kui linnas valget näen, jään isegi vahtima. Seega inglise keelega linnas väga palju midagi teha pole.
Arhitektuur on küll rahvusvaheline - kuhjaga erinevaid postmodernistlikke pompöössusi, lisaks mõned pilvelõhkujad ja vidinad, mida võib-olla kannatab vaadata. Proovige ise siin teed leida: Edushi 3D Shanghai.
Illustratsioon 2. Šanghai on ehitatud Yangtse delta soisele pinnasele. Maapind vajub muljetavaldava kiirusega. Vahemikus 1990-2001 vajus linn 16 millimeetrit aastas. See on kordi enam, kui maakerge Põhja-Eestis:
Kuidas läheb Tõnisel ja Merjel ?
Läheb vahelduva eduga. Hästi ja väga hästi, siis jälle läbi musta masenduse. Töö on huvitav, vaheldusrikas: linnakeskused Foshanis (6 milj el) ja Hiina Sise-Mongoolias Hulunbuiris (2,7 milj el), seejärel sootuks uus linn Hangzhou lähedal. Proovige vaid öelda, et need Roomast suuremad linnad ei ütle teile midagi. Alguses oli tunne, et oleks pidanud hoopis proovireisijaks hakkama. Suur osa tööst on valge näona reisidel kaasas käimine. Hiinlased on ju kavalad. Teavad, et tellijale soovib, et firmal oleks rahvusvaheline taust ning tassivad meid tellijale vaatamiseks kaasa. Tegelikult aga ei saa see laowai toimuvast midagi aru - kõik käib ju hiina keeles. Etteruttavalt võin öelda, et hiljem võetaksegi meil tööle "firma peadisainer", kelle ainsaks tööks saab oma valge näoga projekte tutvustada. Sellega meie tormiline tööreisimine ka selles firmas lõppeb.Kas kohalikud töötud on juba ambitsioonikad eurooplased tükkideks rebinud ?
Kohalikke töötuid ei ole olemas! Inimesed tulevad siin leiduvat tööd ära tegema ja seda nad siin looma kombel teevadki. Hiina on hetkel kinnisvaramulli ajastus. Kõik tuleb kuidagi tuttav ette. Keegi ei usu, kui räägid, et see võib lõhkeda kunagi. Hiina potentsiaal on muidugi teine. Valdav osa elanikkonnast elab ikka veel maal ja maalt voolab linna inimesi pidevalt. See teeb siinse elanikkonna ääretult põnevaks. Samas hävivad ajaloolised naabruskonnad peadpööritava kiirusega. Hinnatud on vaid üksikud ajaloolises stiilis pseudo-vanalinnad, soovitavalt võimalikult euroopalikus stiilis. Tegelik vana tõmmatakse maha, et kiiresti midagi asemele ehitada.Kas Veikko Täär asutab kontaktide abil kurikuulsa hiina suusabaasi ?
Aktüell teema, muide. Kuni selle nädalani oli siin ikka väga külm. Laiuskraad peaks nagu Marokole vastama, aga kliima kõigub kusagil Batumi ja Kiievi vahel. Kartsime, et hakkab veel lund sadama. Õnneks piirdus vaid liivatormiga (polnudki sudu, pele). Nüüd on õnneks hakanud tuuled Sichuani (loe: sõtshuan) poolt puhuma ja kliima sarnaneb pigem saunaga. Nii see käibki. Hommikune ilm ennustab kasuka-päeva, töölt tulles aga avastad end kasukaga saunast. Šanghai kevad. Puud ei ole veel lehis.Tervitused kõigile, kes meid tunnevad.
Tõnis, Merje
Tellimine:
Postitused (Atom)