Professor Fengi inetu paviljon

"Crude pavilion", a masterpiece by Feng Jizhong, gets its name and possibly also its mood from Tang dynasty poet Liu Yuxi's poem Lou Shiming, praising simplicity of a building, that is given soul only by the people inhabiting it. So these dudes playing cards in the verandah, they are the soul of prof Feng's creation!
The Fangta Garden is built 1978-1981, it includes some historic buildings (the square tower, among others) that are arranged in a sight-for-sore-eyes contemporary garden setting.

Palju on Hiinas pisiasjadesse peidetud luulet. Proovime ühe siin lahti muukida.

Shanghais Songjiangi Fangta aias on professor Féng Jìzhōngi projekteeritud rookatusega paviljon, millel kummaline nimi - Hélòu xuān - Inetu paviljon. Ehitis ise on kaugel inetusest, olles oma aja kohta väga edumeelne, tegeledes üheaegselt moodsuse ja traditsiooniloisusega. 1970. aastate lõpp oli Hiinas veel kaugel tänapäeva avatusest, Shanghai ime oli sündimata, suur tüürimees isegi oli alles äsja ohjad käest andnud.

Aga ikkagi see nimi. Nime on andnud hütile tuntud luuletus Tangi ajastu lõpupoole (u 800. a) tegutsenud luuletajalt Liú Yǔxīlt:

Liú Yǔxī : Kiri hurtsikul	劉禹錫﹕陋室銘 lòushì míng
Mägi ei pruugi olla kõrge – elab seal pühamees, on see tuntud.	山不在高，有仙則名。 shān bùzài gāo, yǒu xian zé míng.
Vesi ei pruugi olla sügav – elab seal draakon, on sel vaim.	水不在深，有龍則靈。 shuǐ bùzài shēn, yǒu lóng zé líng.
Nõnda on selgi hurtsikul vaid mu enese vooruste hingus.	斯是陋室，惟吾德馨。 sī shì lòushì, wéi wú dé xīn.
Sammal rohetamas trepil, heinad eesriietena akendel.	苔痕上階綠，草色入簾青。 tái hén shàng jiē lǜ, cǎosè rù lián qīng.
Kõnes ning naerus on siin tarkus, mida tavainimene ei tea.	談笑有鴻儒，往來無白丁。 tán xiào yǒu hóngrú, wǎnglái wú báidīng.
Sobib mängida lihtsat qíni, lugeda teemantsuutrat.	可以調素琴，閱金經。 kěyǐ diào sù qín, yuè jīn jīng.
Kõrva ei häiri vali muusika, eemal päevatöö kannatused	無絲竹之亂耳，無案牘之勞形。 wú sīzhú zhī luàn ěr, wú àndú zhī láoxíng.
Nanyangis oli Zhuge osmik , Sichuanis Ziyuni hütt.	南陽諸葛廬，西蜀子雲亭。 nányáng zhūgé lú, xi shǔ ziyún tíng.
Konfutsiuse sõnad: Kas see on siis hurtsik?	孔子云，何陋之有。 kǒngzǐ yún, hé lòu zhī yǒu.

Nagu Liu rohkem kui aastatuhande taguses luuletuses, annavad ka prof Fengi hütile elu seda tarvitavad inimesed. Sedakorda siis taas nagu elust irdunud vanamehed, kes seal hulkadena kaarte käivad mängimas. Kas on see koht, kus erudeeritud kaardimäng kõlab kokku teemantsuutra lugemisega?

Seletuseks: 

Tavainimene - autor on ametnik-õpetlane ja tema maja mõeldud ilmselt teistele temasugustele kooskäimiskohaks. Tavainimene ei tea ju kunstist miskitki.
Päevatöö kannatused - täpsemalt on originaalis mõeldud ilmselt just maetnikutöö põhjustatud kannatusi.
Qín - Hiina siidkeeltega tsitter qín on püsinud praktiliselt muutumatuna viimased 1700 aastat. Hiina haritlaste poolt soositud pillina on sellel instrumendil tihedad seosed mõlema suure hiina filosoofia - taoismi ja konfutsianismiga.
Nanyangis oli Zhuge osmik - Zhuge Liang, 181-234. Zhuge elas tagasitõmbununa oma roomajakeses Longzhongis. Liu Bei, hilisem Shu kuningas käis kolm korda Zhuge onni juures ning alles kolmandal korral nõustus too kuninga vastu võtma ja astuma kuninga teenistusse. Zhuge abiga oli Liu Bei mõnda aega väga edukas. Zhuge on enim tuntud jutustuse the Ruse of the Empty City kaudu. Mängides linnamüüril qini jätab ta vaenlasele mulje, et tühi linn peab olema hästi kaitstud.
http://www.silkqin.com/09hist/other/zhugeliang.htm
Sichuanis Ziyuni hütt - Yang Xiong e Ziyun (53 eKr-18 pKr), tuntud poeet ja õpetlane.
http://www.silkqin.com/09hist/qinshibu/yangxiong.htm

Liu Yuxi came from Henan Province, from Luoyang. He was an official who passed the highest imperial examinations when he was twenty and he worked alongside the poet Liu Zongyuan. Later, he was demoted for political reasons and sent to work for nine years in a minor position in Langzhou in Hunan Province. Though he was later recalled to the capital, he continued to have political problems, offending officials with his satirical writing, and finding himself again exiled to various postings around the country, though he ending his life working in a good position as President of the Board of Rites. He was considered an important poet in his day, and wrote poetry that showed an interest in adapting folk songs to poetry (as in the "Bamboo Branch Song" included in the Anchor Book of Chinese Poetry) along with very strong political poems. His repeated exile was a direct result of the political views evinced in his poetry.

Andmeleht

Hütt-paviljon / 何陋轩

Arhitekt: 冯纪忠 / Féng Jìzhōng

Asukoht: Tahulise torni aed, Songjiang, Shanghai / 上海松江，方塔园

Ehitamise aeg: u 1978-81

Liú Yǔxī / 刘禹锡, luuletaja,  772–842, hiline Tangi ajastu

Reisijuht

Et olete Šanghaisse tulemas ja tahate näha, mida oleme siin kokku ehitanud?

Ega see elu nii lihtne paraku pole. Oleme praeguseks Hiinas olnud pisut alla aasta. Selle ajaga ei saa Eestis maja püsti, ei saa ka siin. Need videod kiiresti valmivatest majadest, mida internetis näha, no need on õnneks vaid erandid.

Kuidas näha Šanghaid, mida turist ei näe... Soovitan meetodit, mida ise praegu vaba aja sisustamisel kasutan. Otsi Google'i kaardilt Šanghai kohal näiteks sõna 'temple'. Vastuseid tuleb palju, aga tegelikult on linnas templeid väga vähe. Mitte enam, kui Tallinnas kirikuid. Kõik said ju teate küll mis perioodil ära rüüstatud. Enamus vastuseid kaardil on mingid seda sõna sisaldavad asutused. Päris templitest aga soovitan kontrollida, ega LP sellest ei räägi, ja kui ei räägi, siis kindlasti seal ära käia. Siinsed kuulsad templid on väga uued ja ei sisalda väga tuntavalt järjepidevat Hiinat. Näiteks Jìngānsì, kuhu iga turist viiakse. Linna uhkeim tempel, mida pidevalt laiendatakse, tiibetlased kinkisid kuningas Asoka sambaga sarnase nelja lõviga hiigelnuia templi ette...  Võibolla teen siin ülekohut, sest ka see trall ja pillerkaar on ju Hiina. Sinna viib sind aga kindlasti LP ja hinnalised turismibürood. Näiteks oleks huvitav hoopis Shèzhuāngmiào kunagine küla taousu tempel, mis on jäämas laieneva Pudongi (Ülejõe) keskele. Kui saad seal käidud bussiga, on emotsioon veel eriti tagatud. Selleks annab ditu.google ideaalsed juhised. Shèzhuāngmiào on nagu vana-Lasnamäe nukker majake paarkümmend aastat tagasi - naabrus on maha võetud, vaid tempel aga veel alles. Ilmselt ka jääb. Kui lähed jala lähimast metroojaamast, näed ka tegelikkust, milles siinsed inimesed elavad. Rikkad ja vaesed. Templist vahetult põhja jääv Jīnqiáo on hinnatumaid elukohti nii jõukamatele hiinlastele, kui ka suurele hulgale välismaalastele.  Siin nad siis end peidavadki. Vaid vahel ilmuvad kesklinna kallitesse baaridesse lantima.

Veel soovitan jalutuskäiku Bundilt (LP teab, mis see on) mööda Suzhou jõe kaldaid paar kilomeetrit sisemaa poole. Taas päris hea läbilõige linnast. Nii uuest, kui ka vanast, tegelikust Šanghaist. Sellest, mida enam palju alles pole, kuid mille järgi Tartu Šanghai on päris tabavalt oma nime saanud.

Šanghai on tegelikult koloniaalajastu toode. Sellest ajast tuleks lisaks art déco pärandile kindlasti vaadata üle Longchang Apartments'i nimeline rajatis - üks põnevamaid eluvorme linnas. Veebis on tohutult materjali, kohalkäik aga annab elamuse kogu eluks. Usu, pärast seal käiku ei tundugi Bund ja selle sillerdavad panoraamid enam nii ahvatlevad. Taas võiks sinna minna metroo ja bussiga.

Kaart. Plogi vasakmenüüs on ka Google'i kaart kohtadega, mis minu arvates on selles linnas erilised. Mõned on sel kaardil küll vaid mulle vajalikud aadressid, aga rohelised märgid näiteks on olulisemad kaasaegsed pargid, on ka ajaloolised vähemtuntud kooslused ja paar moodsa arhitektuuri kohta. Moodsat arhitektuuri aga siin linnas väga pole ja selle vähese peale ei tasu oma aega siin linnas raisata (Sry, Kengo!). Kui seda just mõne päeva jagu pole. Kui nimetus kaardil hiina keeles, tuleb seda lihtsalt guugeldada ja saab näha, millega tegu. Siin linnas ei tasu loota, et keegi inglise keeles räägib. Rahvusvaheline linn? Ärge uskuge. Turistilõkse mu kaardilt loodetavasti ei leia.

See on võib-olla liiga tundeliselt antud esialgne ülevaade sellest, mida eesti arhitekt oma siinses kodus sulle näitaks. Sest oma projekteeritud maju tal veel hinge taga veel ei ole. Ega linnu.


PS. Seda postitust ja ka kaarti tasub enne reisi ehk uuesti üle lugeda, täiendan neid aegamisi ja kogemuste lisandudes pidevalt!

Vahekokkuvõte

Siin teile vestlus Postimehe ajakirjaniku Raigo Neudorfiga, mille alusel valmis see artikkel.

Here's an extended version of the conversation between us and journalist Raigo Neudorf, who wrote this article-interview about us. Sorry guys, the translation is just in rough broken English made with the help of my best friend Google.

Töö? Meie saime Hollandis õppinud tuttava kaudu pakkumise ühelt noortele töövõimaluste loomisega tegelevalt organisatsioonilt Fanfan Studio. Tegelikult täiesti juhuslikult, haarasime võimalusest kinni... Kuna toonane avaliku sektori töökoht enam piisavat väljakutset ei pakkunud, erasektor oli aga Eestis parajasti oma sügavaimas põhjas, oli see tegelikult õigel hetkel õige pakkumine. Aasta esimeses pooles töötasime Merjega koos ühe Lõuna-Kalifornia ühe suurema kontserni WWCOT Šanghai harus, kus tuli tegeleda enamasti väga suurte projektidega. Esimeseks tööks oli Hiina Sise-Mongoolias asuva Hulunbuiri linna uus keskus - 2x2 km ala, millel peaaegu millegi olemasolevaga ei pidanud arvestama. Asemele tulevad kõrgelamud, kultuuriasutused, ärid, bürood, luksusvillad, loomulikult ka keskne järv (vesi on hiina filosoofias olulisel kohal). Olemasolevaga mitte arvestamine on üks läbivaid võtmemõisteid. Hiinas pole vahet, kas planeeritav ala asub Sise-Mongoolias, Pekingis või Šanghais. Kas lõhutakse kolonisti või koloniseeritava pärandit. Oma mineviku arhitektuuripärandisse suhtub hiinlane praegu, nagu meie haritum osa 1960. aastatel. Meite 1993. aasta Kyōto deklaratsiooniga vormitud mõtlemisele on seda valus vaadata, aga selle riigi kodanikud peavad ise sellise mõtlemiseni jõudma. Väljastpoolt õpetama, veel vähem aga näägutama tulemisel pole palju vilja. Tuleb teha oma tööd ja teha seda nii hästi, kui suudad.
Järgmised tööd on olnud uued u 200 000 elanikuga linnad/linnaosad nii Šanghai, kui ka Macau lähedusse või siis uus häguselt kirjeldatud tehnoloogialinnak linnas endas, kusjuures keskel tuleb säilitada kultuurirevolutsiooni ajal endalt elu võtnud tuntud kunstiteadlase kodu. Põnev, mis?
Minu praegune töökoht on Saksa taustaga firma GPT, Merje aga läheb peagi tööle Philip Johnsoni firmast välja kasvanud kontserni kohalikku harusse. Arhitektuurieksport käib tegelikult juba täie hooga.

The job? We got the offer through an acquaintance in the Netherlands from an organisation called Fanfan Studio, involved in creating employment opportunities for young people. In fact, we got it quite by chance, took it ... That time our public sector jobs did not offer a sufficient challenge, the private sector was, however, in its deepest decline in Estonia. It was really a good offer at right time. At first me together with Merje worked in a branch of one of the biggest architecture offices of LA, called WWCOT . The projects were often very large. Our first job was in China's Inner Mongolia - a new city centre for Hulunbuir - a 2x2 km area. Some very small homes existed on the plot, but we had to take it as a virgin plot. New high-rises, cultural institutions, business, offices, luxury villas, of course, a central lake (water is important in Chinese urban thinking). Non-consideration of existing structures is something that characterizes most of the projects here, no difference whether the planned site is located in Inner Mongolia, Beijing or Shanghai, heritage or not. Chinese attitude towards architectural heritage could be compared to ours in 1960ies. For us, shaped by the Kyoto Declaration 1993 it is sad to watch, but the citizens of this country must themselves come to that level. Outsiders don't have too much to say in this matter. They just do their job and do it as best as they can.

The following projects have been new cities / neighbourhoods with population of around 200 000 in Shanghai, as well as one close to Macau. One of these was a high-tech campus, in the middle of which one has to preserve a once home of a well-known art critic, a person who had been drawn to suicide during the Cultural Revolution. Exciting, huh?

My current job is in a German-founded company GPT, Merje will join Shanghai branch of a corporation founded by Philip Johnson. Western companies have long been exporting their architecture to China.

Igav? Väljakutsete puudumist ei tule küll karta. Kasvõi näiteks kiiruse osas. Kiiresti tuleb välja pakkuda ideid ja lahendusi, kuidas korraldada tuhandete inimeste elusid. Olukorrad, kus Eestis võtaks mõtlemisaega kuu-kaks, tuleb siin lahendada pahatihti nädalatega. Vastutus on suur, kuid üldine suhtumine ja tulemused on pinnapealsed ja mängulised. Kvaliteet on kehva nii ehituses kui ka projekteerimise kõikides staadiumites. Kurvemaks näiteks on betoonarhitektuuri maestro Tadao Ando kavandatud õppehoone Šanghais, mis on lõpuks lihtsalt betoonilaadse värviga üle värvitud. Isegi nii tuntud betoonimeister ei suutnud Hiinas vajalikku kvaliteeti tagada. Kui vaja, võid saada terve raamatu kurtmist, kui raske siin töötada on, kuid seda teadsime me ju pisut ette. Ning see pole üldse peamine.

Boooring? One can not pretend the job lacks challenges. For example the speed. Urgently new ideas and solutions have to be provided, how to organize the lives of thousands of people. Situations in which in Estonia a two-month research period would be essential, we have to have results within weeks. Responsibility is big, but general attitude and the results often superficial and playful. The quality is quite poor in all stages of design and construction. A sad example is the concrete building designed by maestro Tadao Ando, that has finally been just painted to look like concrete. Even so well-known champion of concrete architecture could not guarantee necessary quality in China. If you want, you can get a whole book lamentations about how hard it is to work here, but we knew it for a bit before.

Siinne elu on väljakutse igal sammul. Hiina kiire areng teeb ta ülipõnevaks ja ootamatuks. Kui Šanghai keskus on hakanud settima ja ei muutu enam nii kiirelt, siis mõned piirkonnad linnakeskusest väljaspool võivad muutuda mõne kuuga tundmatuseni. Näiteks meie elukoht Šanghai südalinnas. Akna taga on nii päeval kui ka öösel ehitusplatsilt tulev müra. Ehitatakse mitte hoonete vaid kvartalite kaupa.

Life here is a challenge at every turn. China's rapid development makes it super-interesting and surprising. As now the centre of Shanghai has begun to settle and will not change so quickly any more, some areas outside the city-centre can turn unrecognisable in a few months. For example, our home in the heart of Shanghai. Outside our window buildings goes on day and night. One morning our nice neighbouring house, last one of the once famed Wujiang Lu food-streed just was not there.

Mis Hiinas toimub? Praegune olukord on kuidagi tuttav meie 2000. aastate algusega. Meeletu ehitus, valimata kohta ja mastaapi. Ei taha küll majanduskauge inimesena kasutada sõna mull, aga sinnapoole tundub asi suunduvat. Ka kohalik ingliskeelne meedia raporteerib valitsuse püüetest ehitusturgu rahustada, kuid palju see õnnestub olukorras, kus isegi kolkalinnad teevad Pekingi mastaabis arendusi? Vihjan siin Hulunbuiri linnasüdame võistluse tulemustele. Esimesed kohaliku valitsuse huupi arendatud pooleldi valmis linnad pidid Sise-Mongoolias juba tühjalt seisma. Samas, Hiina mastaape arvestades võib minusugune maakas (mis linn see alla 400 tuh Tallinn siis ikka on?) ka vabalt mööda panna. Olukord on siin teine, ka majandussüsteem hoopis teine. Riigi roll on majanduses jätkuvalt suur, samuti ka hiinlaste usk, et valitsus ei lase riiki kraavi.

What's going on in China? Current situation is somehow similar to our 2000s. Hilarious building speed, not considering the time or scale. Although one would like to avoid saying 'bubble', that's what it really looks like.. Local English language media reports about the government's attempts to calm the market, how much can they succeed in a situation where even provincial capitals make Beijing-scale plans? Talking again about Hulunbuir city urban centre contest results. The first local government run semi-finished ghost-cities in Inner Mongolia are already there, deserted. However, given the scale of China, a country-boy like can me can of course easily be mistaken. The situation here is sooo much different. Government's role in the economy is still very strong, as well as the Chinese people's belief in that the government will not allow the bubble to burst.

Linnastumise potentsiaal on Hiinal tohutu. Maaelanike osakaal on jätkuvalt linnaelanikest suurem, samas näitab ju ühiskonna areng kõikjal, et selline osakaal ei säili. Mida see kaasa toob, ei tea vist keegi. Mingit laadi ökokatastroofi kindlasti. Kui Šanghai on suutnud EXPOst ja avanemisest võtta maksimumi, seda ka parema linnaruumi ja ühistranspordi alal, siis on olukord ikkagi nutune. EXPO lõppemisega Šanghai linna naasnud sudu oli väidetavalt kõige hullem seniolnust. Mis toimub aga teistes linnades, kus pole meretuult, suhteliselt moodsat ühistransporti ja EXPOt, ei taha mõeldagi. See põgus kokkupuude mis mul isiklikult oli lõunapoolse arengumootori Guǎngzhōu eeslinna Fóshāniga, oli igatahes õõvastav. Transpordimüra, saastest paks õhk, iidsed bussid... Ja selliseid linnasid on siin kümneid, et mitte öelda sadu.

Chinese urbanization has enormous potential. The number of rural residents is still a lot bigger than that of urban residents, while the development everywhere shows, that this proportion is soon to be reversed. There is no going back. What could be the results, I guess nobody can know. One is sure, current ecological disaster will exelerate, even if something is going to be done. While Shanghai has taken the best of the EXPO and the opening of markets, creating better urban space and public areas, the situation is still far from a good. After EXPO was over, the city has been experiencing worst smogs of the ones seen. What is going on in other cities, where there is no breeze from the the sea, with ancient underdeveloped public transport, one wouldn't like to think about that. My own brief contact with Foshan, the southern suburb of Guangzhou, was all but hopeful. Noise of traffic, air-pollution, ancient buses on the streets... And those cities we can see in dozens, if not hundreds.

Mõjud? Hiinlased armastavad kõike kopeerida, on see siis brändikaup või arhitektuur. Nagu igal pool, on ka siin kliente igasuguseid. Maailmatasemel moodsat arhitektuuri kohtab enamasti suurimate ja tähtsamate hoonete juures, korterelamud jm tavaline lahendatakse pahatihti lasnamäeliku tuimuse või siin väga armastet vahemerestiilse tüüpprojektiga. Euroopa kaasaegsed planeeringuvõtted on suuremalt jaolt jäänud võõraks. Planeeringutes näeb tihti Ameerika 90. aastate mittetöötavaid monofunktsionaalseid kvartaleid.

Our impact? The Chinese love to copy everything, be it famous brand stuff or architecture. As everywhere, there are still different kinds of customers. World-class modern architecture can occasionally be seen with largest and most important buildings. Apartment-buildings are often still designed with usual Soviet-era monotony or in a style they here call European or Mediterranean. European modern planning techniques have largely remained distant. Plannings often follow America's 1980ies monofunctional gated community scheme.

Heaks erandiks on siin Šanghai. Minu jaoks on põnevaim see, kuidas on lahendatud kesklinna läbivate maanteede küsimus. Keset linnasüdant asub kuni viiekorruseline spagetti-ristmik, millest lähevad nelja suunda kahetasandilised maanteed. Ideeliselt väga ebainimlik nähtus kesklinna jaoks. Hiinlased on aga küsimusele lähenenud otsustavalt. Suure ristmiku lähiümbrusest on elamud lammutatud ning selle ümber prantsuse maastikuarhitektide projekti järgi kujundatud paradiisiaiad - rahulikud oaasid, kus inimesed saavad veesilmade ääres asuvates metrsatukkades võimlemas käia või niisama lõõgastuda. Pargid on mõnusad, tihedad ja labürintlikud. Tegelikult juba paarikümne meetri kaugusel üles tõstetud maanteest on tunne, et viibid hoopis linnast väljas. Linn on tihe, rahvast palju. Siin võib seda omale lubada.

As for planning in city centre, Shanghai is a good exception. For me, it is exciting, how they have solved the issue of city centre highways. In the city's heart is located a more than five-storey spaghetti junction, from which four two-storey highways lead to four cardinal directions. Slicing the city? Conceptually a very inhumane phenomenon for the downtown. The Chinese, however, have approached the question in a different way . Residential buildings near the intersection were demolished and the area re-designed by French landscape architects into gardens of paradise - places of meditation, where people can walk by water, just relax or exercise. The parks are nice, densely planted and labyrinthine. In fact, the elevated highway is always no more than some tens of meters, but the feeling is totally different and relaxed. The bubbling city is still close with its hordes of charming people and density.

Aeg? Kauaks siia jääda, sõltub eesmärgist. Mõistlik oleks siin veeta vähemalt paar aastat. Töö on intensiivne, vastutus suur ja konkurents tihe. Paljud lääne arhitektid-arhitektuuriüliõpilased käivad siin ka lihtsalt paarikuulisel praktikal ning lahkuvad šokiga. Samas paari aastaga võib õppida siin mõistlikult majandama ja siis on juba palju enam uksi valla.

For how long? How long to stay here, depends on the goal you set. It would be reasonable to spend here at least a couple of years. The work is intense, competitive and involves high responsibility. Many Western architects and architecture students come here for internship and leave taking with them the first shock. However, in a few years one can learn to cope with the peculiarities of this planet China and then many more doors open themselves.

Linna muutumine

Minu ja Merje seekordne kodukant Šanghais. Kesklinna Jìng'āni piirkonnas asuv Nanjing Xi Lu on üldiselt kallis ja désirable tänav. Kaardil on meite kodu tähistet ristiga. Alates linna uuest avanemisest 1990. aastate algul (samal ajal, kui Eestigi!) on piirkond, nagu kogu ülejäänudki linn teinud läbi tohutu muutumise. Google'i ja Yahoo kaartide ortofotode võrdlus annab muutuse tuvastamiseks hea võimaluse, kuna Yahoo kasutatav satelliidifoto on üksjagu vana.

Meie kaardist välja jäävast Maailma Rahanduskeskusest (SWFC) on sellel olemas vaid vundamendiruut keset parki. Hoonet hakati ehitama 1997. a. ja siis jäi see seisma kuni 2003. aastani. Yahoo foto dateering on seega paigas. Parempoolne foto (Google maps) pärineb ilmselt 2009. aastast, kuna ristiga märgitud alast vahetult kagusse jääv lammutustegevus toimus 2010. aasta alguskuudel.

Shimen Lu ja Chengdu Lu ~ 2000. a	... ja ~ 2009. a

Põhilised muutused:

1 Linna keskosa põhilise ajaloolise kihistuse - välismaiste kontsessioonide poolt kuni 1930. aastateni rajatud kahe-kolmekorruseliste lǐlòng / shíkùmén tüüpi elamute massiivi taandumine kõrghoonete ja parkide (sic!) ees. Kui massiivne see kihistus kunagi on olnud näitab tõsiasi, et Teise maailmasõja alguses elas kuni 80% protsenti Šanghai elanikest sellistes majades. Jooniseid ja teooriat lǐlòngide kohta vaata Qian Guani uurimusest.

2 'Paradiislikes' aedades asuvate kalliste kõrgelamute rajamine lǐlòngide asemele.
Puuduseks, nagu kõrgelamute puhul siinmail ikka, on töötava tervikliku kogukonna kadumine. Neis imelistes aedades on alati väga vähe inimesi, siinsetele äripindadele tulevad vaid kallid kohvikud ja butiigid. Linnaruumi tihendamise asemel tekivad kesklinna hoopis äärelinnalikud hõredad saared, kuhu naaber ei tihka minna. Lǐlòngi 'ebasanitaarsetes' hoovides on aga inimesi alati murdu ja kõik vajalik käe-jala juures.

Meie kodumajast itta jäi kuulus Wusong Lu toidutänav, millest kõik šanghailased teavad rääkida. Ei ütleks, et Wusong Lu moodsam ja puhtam lääneosa nii äge on. Hiinat ei tee eriliseks mitte kallite restoranide söök, vaid just odav ja erinevatest piirkondadest pärit tänavatoit. Ka see tahk on siis nüüd Jinganist edukalt kõrvaldatud. Vanasti naistele suunatud äride poolest tuntud Yatesi tänavast (nüüd Shimen Yi Lu) on kuni uute „paradiiside“ valmimiseni saanud aastateks Müürivahe tänav (fotol nr 2 ja risti vahel). Aga mõnus on jalutada läbi nende paradiiside...

Vt Wusong Lu vaateid enne ja pärast lammutust: Requiem to Wusong Lu Food Street.

3 Elamute taandumine linnasiseste mitmekorruseliste tänavate äärest. Asemele tulevad taas paradiisiaiad, milles vaid paarikümne meetri kaugusel mürarikkast estakaad-tänavast käivad elanikud loodust nautimas ja võimlemas. Risti läbi käimiseks on need pargid ebamugavad, kuid ega selleks ju pargid polegi. Need on pigem paradiisid keset südalinna. Suurima, linnasüdame viiekorruselise ristmiku ümber asuva pargi autoriks on WAA (valmis 2000-2001).
Miks ei võiks Eestis pargid sellised paradiisid olla? Ahjaa. Meie ei käi ju parkides, mistõttu on vandaalidel vaba voli. Hiinlased aga käivad. Parkides on isegi öösiti rahvast. Ehmatavad puude vahel vaikselt istudes. On see nüüd õige, et linna südamesse on mitmetasandilised teed rajatud.. aga kui nad seal juba on, siis olgu pigem läbi pargi. Ega maantee pole Emajõgi, et selle ääres elada tahaks.

Vahest põnevamgi muutumisala on foto põhjaosas kulgeva Sūzhōu jõe kallas. Kunagi asusid siin tihedalt tööstused, jõgi ise aga oli tõsiselt reostatud. See aeg on aga minevikku jäämas, jõe kallas aga pea tundmatuseni muutunud. Oleks veelgi, kui kohalik kunstnikkond poleks osa tööstushoonetest hõivanud.

Sūzhōu jõe kallas ~ 2000. a ... ja ~ 2009. a

Paremale jääval neemel asub ainus terviklikumalt säilinud tööstusala, praegune prestiižikas kunstipiirkond M50.

Sūzhōu hé

Tänane õhtu oli nagu filmis. Pärast pingelist tööpäeva läksime Suzhou jõe äärde jalutama. Palav õhtupoolik kiskus tasapisi vihmaseks. Nagu ikka lämbe ilmaga juhtub. Pitsa kallis restos, kohvi kallim kui pitsa. Ei ostnud loomulikult. Vahepeal oli hakanud sadama klassikalist filmivihma. Äike ja kõik olid omal kohal, tänav säramas vihmas, autolaternad välkumas, vihmavarjud, daam vihmas...

Tema ilmselt ei nautinud seda. Mulle aga ilmastik meeldib. Vihmavarjud, vihm, meie.

Metroojaamas film jätkus. Perroonid vastakuti, meie teine teisel pool rööpaid. Mina tagasi tööle, tema koju. Nii need rongid siis tulidki. Samal ajal... ning ma enam ei näinud teda. Just nagu filmis kusagil Pariisis või NYKis. Siinsamas koduses Šanghais. Põhja-Raudteejaama metroopeatuses. Ja siis see tüdruk, kes jäi järgmises peatuses teisele poole sulguvaid uksi. No contact, vaid pilk läbi ukseklaasi. Süüdimatu, karistamatu.

Elust ja tööst

Teine töönädal Šanghais. Suurim üllatus on kultuurišoki kestev sügavus. Arvasin, et peale Indiat ei loksuta miski aga Šanghai sai sellega ikkagi hakkama. Siinne ühiskond on 95% Hiina päritolu, inglise keele oskajaid on kaugelt vähem, kui rahvusvahelisusele pürgivalt linnalt oodatagi võiks. Ka meie stuudios on vaid paar inimest, kellega inglise keeles vestelda saab. Itaalia mõistes on see pigem Torino, kui Rooma.

Bürooga, kuhu Allen meid sokutas, oleme rahul. Esimesel nädalal oleme olnud peamiselt maskottideks, keda koosolekutele kaasa veetakse. Valge nägu koosolekulaua taga andvat siin, tuhandete aastate vanuses kultuuris firmale kaalu. Mine tea, aga tänu sellele oleme esimestel nädalatel kõvasti rännata saanud - kaugeim koht on minu möödunud nädalavahetuse reis Sise-Mongoolia põhjaossa. Merje on praegu Macau lähistel. Reisiga kaasnevad alati vastuvõtud ja kulinaarsed elamused. Toiduga nad õnneks kokku ei hoia ja see on neil uskumatult mitmekesine. Provintsidest siia tulnud inmesed on siia kaasa võtnud oma toitumiskombed, nagu meiegi oma kama ja leiva. Sise-Mongoolias oli muide lumi maas - ei usu isegi, milline rõõm oli lumega taas kohtuda pärast nädalat Šanghai rõskuses.

Kommunism? Šanghais on kommunismist näiliselt järel ehk vaid see, et teenindajatele jootraha ei anta. Samuti kohtab siin sageli NSVLi lipuga vääga sarnast Hiina kompartei lippu mõne asjamehe, ka ettevõtja laual. Parteilane näitab alati kuuluvust välja. Õõvastav taaskohtumine.

Aga see on aiva kahanev osa Hiinast. Valdav osa emotsioone on positiivsed. Tuhandeid aastaid kultuuri on igal sammul tunda, kuigi erinevad võimud seda kümne sambla alla matta on püüdnud. Kasvõi selles, et pärast elu eest ette võetud rünnakut bussile ikka vanematele istet pakutakse... Sellest juba tulevikus.

Päikest!

Šanghai. Esimesed päevad

Vastused Tartu linnavalitsuse uue arhitekti Urmo Metsa koostet ülekuulamisprotokollile

Kuhu oleme sattunud?

Šanghaisse. Tuli triiviv tööpakkumine, Merje mahitusel haarasime sellest kinni ja siin me nüüd oleme. Maailma suurimas linnas. Linn on mõneski mõttes sarnane Tallinnaga. Näiteks selle poolest, et linna uus plahvatus sai alguse 1990. aastate alguses, koos linna avamisega välismaailmale.

Illustratsioon 1 (Epoch Times, 2003/9/28):

1960. aastail oli linnas kõrghooneid	~40
1980. aastail lisandus	650
1990. aastail lisandus sh 1997. a jooksul	2000 484
2003. a oli kõrghooneid linnas kokku	üle 3000 üle 100	(enam kui ~	24 korrust) 100 korrust

Kuigi maju on linnas palju, arhitektuuri siin linnas väga ei ole. Vihale ajab. Või on mu tusa põhjus pigem halvas ilmas? Ka kohalikud räägivad, et siin linnas on raske orienteeruda, uutel hoonetel puudub omapära. Ma pole nelja päevaga suutnud ära õppida, kuidas Pudongis Times Square'ilt kõrvalkvartalisse koju minna. Igatahes öösiti ja uduga on linn hulga šikim, kui päise päeva ajal. Optimismi hoiab üleval võimalus elu esimest Kengo Kuma välja mõeldud maja vaatama minna.

Suurim üllatus? Linna saabudes arvasime teadvat, et saabume rahvusvahelisse linna. Paraku osutus see suureks enesepettuseks. Tõsi on, et linnas on palju välismaalasi. Tegemist on sisserändajate linnaga ja Hiina erinevaist piirkonnist sisserännanud kaaluvad mujalt tulnud ikka kõvasti üle. Kui linnas valget näen, jään isegi vahtima. Seega inglise keelega linnas väga palju midagi teha pole.

Arhitektuur on küll rahvusvaheline - kuhjaga erinevaid postmodernistlikke pompöössusi, lisaks mõned pilvelõhkujad ja vidinad, mida võib-olla kannatab vaadata. Proovige ise siin teed leida: Edushi 3D Shanghai.

Illustratsioon 2. Šanghai on ehitatud Yangtse delta soisele pinnasele. Maapind vajub muljetavaldava kiirusega. Vahemikus 1990-2001 vajus linn 16 millimeetrit aastas. See on kordi enam, kui maakerge Põhja-Eestis:

Kuidas läheb Tõnisel ja Merjel ?

Läheb vahelduva eduga. Hästi ja väga hästi, siis jälle läbi musta masenduse. Töö on huvitav, vaheldusrikas: linnakeskused Foshanis (6 milj el) ja Hiina Sise-Mongoolias Hulunbuiris (2,7 milj el), seejärel sootuks uus linn Hangzhou lähedal. Proovige vaid öelda, et need Roomast suuremad linnad ei ütle teile midagi. Alguses oli tunne, et oleks pidanud hoopis proovireisijaks hakkama. Suur osa tööst on valge näona reisidel kaasas käimine. Hiinlased on ju kavalad. Teavad, et tellijale soovib, et firmal oleks rahvusvaheline taust ning tassivad meid tellijale vaatamiseks kaasa. Tegelikult aga ei saa see laowai toimuvast midagi aru - kõik käib ju hiina keeles. Etteruttavalt võin öelda, et hiljem võetaksegi meil tööle "firma peadisainer", kelle ainsaks tööks saab oma valge näoga projekte tutvustada. Sellega meie tormiline tööreisimine ka selles firmas lõppeb.

Kas kohalikud töötud on juba ambitsioonikad eurooplased tükkideks rebinud ?

Kohalikke töötuid ei ole olemas! Inimesed tulevad siin leiduvat tööd ära tegema ja seda nad siin looma kombel teevadki. Hiina on hetkel kinnisvaramulli ajastus. Kõik tuleb kuidagi tuttav ette. Keegi ei usu, kui räägid, et see võib lõhkeda kunagi. Hiina potentsiaal on muidugi teine. Valdav osa elanikkonnast elab ikka veel maal ja maalt voolab linna inimesi pidevalt. See teeb siinse elanikkonna ääretult põnevaks. Samas hävivad ajaloolised naabruskonnad peadpööritava kiirusega. Hinnatud on vaid üksikud ajaloolises stiilis pseudo-vanalinnad, soovitavalt võimalikult euroopalikus stiilis. Tegelik vana tõmmatakse maha, et kiiresti midagi asemele ehitada.

Kas Veikko Täär asutab kontaktide abil kurikuulsa hiina suusabaasi ?

Aktüell teema, muide. Kuni selle nädalani oli siin ikka väga külm. Laiuskraad peaks nagu Marokole vastama, aga kliima kõigub kusagil Batumi ja Kiievi vahel. Kartsime, et hakkab veel lund sadama. Õnneks piirdus vaid liivatormiga (polnudki sudu, pele). Nüüd on õnneks hakanud tuuled Sichuani (loe: sõtshuan) poolt puhuma ja kliima sarnaneb pigem saunaga. Nii see käibki. Hommikune ilm ennustab kasuka-päeva, töölt tulles aga avastad end kasukaga saunast. Šanghai kevad. Puud ei ole veel lehis.

Tervitused kõigile, kes meid tunnevad.

Tõnis, Merje