Linna muutumine

Minu ja Merje seekordne kodukant Šanghais. Kesklinna Jìng'āni piirkonnas asuv Nanjing Xi Lu on üldiselt kallis ja désirable tänav. Kaardil on meite kodu tähistet ristiga. Alates linna uuest avanemisest 1990. aastate algul (samal ajal, kui Eestigi!) on piirkond, nagu kogu ülejäänudki linn teinud läbi tohutu muutumise. Google'i ja Yahoo kaartide ortofotode võrdlus annab muutuse tuvastamiseks hea võimaluse, kuna Yahoo kasutatav satelliidifoto on üksjagu vana.

Meie kaardist välja jäävast Maailma Rahanduskeskusest (SWFC) on sellel olemas vaid vundamendiruut keset parki. Hoonet hakati ehitama 1997. a. ja siis jäi see seisma kuni 2003. aastani. Yahoo foto dateering on seega paigas. Parempoolne foto (Google maps) pärineb ilmselt 2009. aastast, kuna ristiga märgitud alast vahetult kagusse jääv lammutustegevus toimus 2010. aasta alguskuudel.

Shimen Lu ja Chengdu Lu ~ 2000. a	... ja ~ 2009. a

Põhilised muutused:

1 Linna keskosa põhilise ajaloolise kihistuse - välismaiste kontsessioonide poolt kuni 1930. aastateni rajatud kahe-kolmekorruseliste lǐlòng / shíkùmén tüüpi elamute massiivi taandumine kõrghoonete ja parkide (sic!) ees. Kui massiivne see kihistus kunagi on olnud näitab tõsiasi, et Teise maailmasõja alguses elas kuni 80% protsenti Šanghai elanikest sellistes majades. Jooniseid ja teooriat lǐlòngide kohta vaata Qian Guani uurimusest.

2 'Paradiislikes' aedades asuvate kalliste kõrgelamute rajamine lǐlòngide asemele.
Puuduseks, nagu kõrgelamute puhul siinmail ikka, on töötava tervikliku kogukonna kadumine. Neis imelistes aedades on alati väga vähe inimesi, siinsetele äripindadele tulevad vaid kallid kohvikud ja butiigid. Linnaruumi tihendamise asemel tekivad kesklinna hoopis äärelinnalikud hõredad saared, kuhu naaber ei tihka minna. Lǐlòngi 'ebasanitaarsetes' hoovides on aga inimesi alati murdu ja kõik vajalik käe-jala juures.

Meie kodumajast itta jäi kuulus Wusong Lu toidutänav, millest kõik šanghailased teavad rääkida. Ei ütleks, et Wusong Lu moodsam ja puhtam lääneosa nii äge on. Hiinat ei tee eriliseks mitte kallite restoranide söök, vaid just odav ja erinevatest piirkondadest pärit tänavatoit. Ka see tahk on siis nüüd Jinganist edukalt kõrvaldatud. Vanasti naistele suunatud äride poolest tuntud Yatesi tänavast (nüüd Shimen Yi Lu) on kuni uute „paradiiside“ valmimiseni saanud aastateks Müürivahe tänav (fotol nr 2 ja risti vahel). Aga mõnus on jalutada läbi nende paradiiside...

Vt Wusong Lu vaateid enne ja pärast lammutust: Requiem to Wusong Lu Food Street.

3 Elamute taandumine linnasiseste mitmekorruseliste tänavate äärest. Asemele tulevad taas paradiisiaiad, milles vaid paarikümne meetri kaugusel mürarikkast estakaad-tänavast käivad elanikud loodust nautimas ja võimlemas. Risti läbi käimiseks on need pargid ebamugavad, kuid ega selleks ju pargid polegi. Need on pigem paradiisid keset südalinna. Suurima, linnasüdame viiekorruselise ristmiku ümber asuva pargi autoriks on WAA (valmis 2000-2001).
Miks ei võiks Eestis pargid sellised paradiisid olla? Ahjaa. Meie ei käi ju parkides, mistõttu on vandaalidel vaba voli. Hiinlased aga käivad. Parkides on isegi öösiti rahvast. Ehmatavad puude vahel vaikselt istudes. On see nüüd õige, et linna südamesse on mitmetasandilised teed rajatud.. aga kui nad seal juba on, siis olgu pigem läbi pargi. Ega maantee pole Emajõgi, et selle ääres elada tahaks.

Vahest põnevamgi muutumisala on foto põhjaosas kulgeva Sūzhōu jõe kallas. Kunagi asusid siin tihedalt tööstused, jõgi ise aga oli tõsiselt reostatud. See aeg on aga minevikku jäämas, jõe kallas aga pea tundmatuseni muutunud. Oleks veelgi, kui kohalik kunstnikkond poleks osa tööstushoonetest hõivanud.

Sūzhōu jõe kallas ~ 2000. a ... ja ~ 2009. a

Paremale jääval neemel asub ainus terviklikumalt säilinud tööstusala, praegune prestiižikas kunstipiirkond M50.