Esimeste päevade vaikus tööl oli nagu vaikus enne tormi. Täna asusid kolleegid pealetungile. Et töö Hiina Sise-Mongoolias? OK. Ja kuidas me põdesime, et palusime projektijuhilt järele küsida, kas saaksime ikka ka asukohta vaatama minna. Täna sai esimese asjana kokku lepitud, et nädalavahetuse veedan 5-tunnise lennuteekonna kaugusel Lõuna-Siberis Hulunbuiris. Kes võis arvata, et Lõuna-Euroopaga samal laiuskraadil nii külm märtsi lõpus on. Või et mind alustuseks Siberisse küüditatakse.
Aga nädalavahetuseni on veel kaks päeva aega. Tänaseks on meil mõlemal suur reisimiste päev. Merje läheb neljapäeval-reedel Šanghaist lõunasse jäävates Shàngyú ja ??? linnas (mingi muu miljonilinn, mille nimegi ei tea) asuvaid kohti üle vaatama ja hiinakeelsetele koosolekutele aktiivselt osalema. Mina ise aga sõidan projektijuht Forrestiga (inglise nime võttiski ta muide Forrest Gumpi järgi) Yìwū linna koosolekule, kus arutatakse hiina keeles linna uue südame maamärgi arhitektuuri. Selleks on Forrest teinud igati kaasaegse ja nauditava projekti, mis ehk hilisema arengu käigus ka lokaalsemaid jooni omandab.
Selles linnas ilmneb muide üks väga uus mõte Hiina uuemas arhitektuurimõttes. Forresti sõnul jäetakse linna arvatavasti suhteliselt vaene vanalinn üldiselt puutumata, uus tsentrum on kavandatud selle kõrvale. Kõrguseid alla 200 m ei tunnistata siin maamärk-maja puhul isegi sellise suurusjärguga linnas. Linn ise on tuntud selle poolest, et siin toodetakse suurem osa Hiina (seega ka maailma) nipsasjakestest ja mänguasjadest. Tõenäoliselt ka meie jõuluehetest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar