Ühel hetkel avastan trammi vahekäigus seistes, et mu selja taga on trobikond segaduses inimesi. Mida küll teha, mõtlevad nad. Tagauksest minnakse peale, eestuksest välja. Kord on paigas. Siin aga seisab üks mandrilt tulnud mats keset teed... mida küll teha? Tõugata ei sünni, aga paluda ... miks peaks? Kas inimesel enesel siis nii palju mõistust pole?
Reis Kowlooni oli minu jaoks tegelikult palverännaku mõõtu. Magistritöö kirjutamise ajast on mul see unistus olnud, kuigi olen kogu aeg teadnud, et mu töö objekti seal linnas enam alles pole. Pole olnud juba tükk aega enne magistritöö kirjutamisele asumistki. Mäletame küll, kuidas Hardi Tiidus läks Rooma. Midagi sellist.
Ülicool
Hongkong ja sellesse kuuluv Kowloon on nagu Hiina oma välismaa. See kuulub küll vormiliselt rahva vabariiki, aga seal on kõik teistmoodi. Ülalkirjeldatud mats Hennessy Doul Hongkongis olin mina. Siinmail inimesed ei tõukle, ei sülita maha (ega ka prügikasti) ... ja nendega saab koolis õpitud keeltes suhelda. Kõik toimib kuidagi sujuvalt, reeglitest peetakse kinni, siegi sõnavabadust on märgata. Ei tea, kas nõukogude Baltikumiga annab võrrelda, aga sellise rööpjoone võiks ju prooviks tõmmata. Kodus käimise tundest on vaid sõbrad puudu.Erimajanduspiirkonna linnad ei ole ka linnadena Hiinale tüüpsed. Kui Hiinas on peamiseks planeerijaks võim, siis siin on selleks eraomand. Nagu meil koduski. Kuna mandril planeeritakse, lammutatakse ja ehitatakse suurte maalahmakate kaupa ka kesklinnades, siis on tulemus sageli hõre ja täis surnud kohti. Isegi keset pilvelõhkujaid, mille poolest kodune Šanghai kuulus on. Siinne tulemus on aga üle ootuste mõnus ja tihe. Krundid on väikesed ja neist võetakse viimast. Nagu Tallinna vanlinnas. Kitsad tänavad, kuigi kannavad sageli nimetust 道 [dòu] / road, ei eralda, vaid ühendavad. Tänavaid ümbritsevas kõrges majademüüris hargnevad trepikojad ja hajuvad kõrgemal mööda kvartalit ja katuseid. Siin omand nii metsikult küll kolmemõõtmeliselt ei voola, kui omal ajal Walled Citys, kuid midagi Walled Cityst on tuntav ka praeguses Kowloonis. Sõnaga - eraomand on cool, selle olemasolu tagab linnas mitmekesisuse.
Pisut uuem mood on Kowloonis nendele samadele väikestele kruntidele tornmajade püstitamine. Krundile, kus enne asus viiekorruseline kitsuke maja, laotakse üksteise peale 30 korrust või enam, korrusel pahatihti ikka vaid kaks-kolm meie mõistes normaalset korterit. Osad neist tornidest näivad eeldavat, et neile naabreid ei tulegi, teised aga ootavad oma tumma seinaga naabrit järele. Sinna nahka võib minna Kowloon City vanalinn, niikaua kui maavalduse suurus maapinnal püsib, võib aga loota, et see uuski nahk on ehk midagi ülipõnevat:
Lobotoomia
 | |
 | Tung Tau Tsuen Dou on tänapäeval vaikne pargiäärne tänav. Enne 1992. aastat aga asus vasakut kätt maailma tihedaima asustusega piirkond Kowloon Walled City. Calvin Yeungi tundeline Walled City galerii algab sama vaatega paarkümmend aastat tagasi. |
„Palverännaku“ sihtkohaks oli mul Kowloon Walled City Park, kunagi maailma tihedaimalt asustet koht, mille alusel kirjutasin magistritöö. Linnaehitusliku lobotoomia katselabor.
Lobotoomia on tänaseks valdavalt aegunud ravimeetod, mille puhul ajuühenduste ära lõikamisega üritati ravida raskeid vaimuhaigusi. Planeerimismeetodina (vt Koolhaas, Delirious New York) on lobotoomia Kowloon Walled City asukohas olnud uskumatult põhjalik. Kõik „halb“ on hoolikalt eemaldatud ja asendatud muheda „ürghiinaliku“ pargiga. Teadsin seda ette, aga ikka on ju lootus, et midagi on säilitatud, millelegi arusaadavalt vihjatud. Aga ei. Üksildane yámén keset parki ja kunagisi tänavaid vabalt järgivad teekesed ei anna õiget ettekujutust siin olnust. Oleks ma neist vanu tänavaid järgivaist teekestest kusagil vihjegi saanud... Elamutest on säilitatud vaid mittemidagiütlevad vundamenditalad ühes kohas ja needki vaid seetõttu, et need asusid säilinud ajaloolise sillutisekatke kohal. Mingit tunnetust paiga ajaloolisest erilisest taustast park ei tekita. Kahju. Hiinlastele on oma näo säilitamine ikka olulisem, kui ajalooline mitmekihilisus.
Vahest on tugevaim säilinud element pargi väga tugev lõunapoolne kallak. Walled Citys oli ju tavaline, et põhjapoolne tänavatasandilt alanud tänavake lõppes lõunas sootuks kolmandal-neljandal korrusel. Lõiget võib näha mu magistritöö lisas. Walled City reljeefita lõiget võib näha ka Archdailys.
Küll aga tuli meeldiva üllatusena, et Kowloon ise, sisaldades jätkuvalt maailma tihedamini asustet paikasid (nt Mongkok), ei ole Walled Cityst väga palju erinev. Ka siin ümbritsevad tänavaid pealt kümnekorruselised hoonemüürid, ka siin on pea kõik majade katused kasutuses aedade ja kodudena.
Kowloonis on mida nautida ja vaadata - tihedust, arhitektuuri, kultuuri - kõike seda, millest suurlinna mängivas Šanghais puudust tunnen. Olgu see öeldud neile, kes piltide järgi leiavad, et Šanghai ja Hongkong on väga sarnased. Ei ole. Kahjuks veel mitte. Šanghai kuulsate kõrghoonete vahel laiutab paraku kõrb ja tänavad kannavad teenitult nimetust maantee (路 / [lù]).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar